muutustelinnutee

Näitemängud

Ma ei hakka kirjutama siia igavat ja malbet teksti sellest, mis on minu nimi ja kust ma tulen ning miks tekkis mul soov teiega midagi jagada. Kõik minu otsused elus on impulsiivsed ja tehtud emotsioonide pealt-nii ka see praegu siin. Muidugi olen ma elus korduvalt üritanud pidada päevikut, käia terapeudi juures ja istunud psühholoogi diivanil, kuid kõik need üritused on olnud omamoodi näitemängud. Jah näitemängud, sest ma olen maailma kõige suurem people peleaser ja räägin sulle alati seda, mida sa kuulda tahad. Tõsi jah, kulutasin maksumaksja raha, istudes psühholoogi diivanil pannes teda ja ennast uskuma asju, mis tõelegi ei vasta. Praegu tagasi vaadates tundub see koomiline ja võib jääda mulje, et juu siis oli probleem liiga väike, et asja tõsiselt vōtta. Ilmselgelt see nii ei olnud, hoopis vastupidi…

Tänane ilmpulsiivne otsus tõi mind siia kirjutama, päeviku pidamine on olnud minu jaoks alati ebamugav ja piinlik (vb sellepärast, et enda emotsioonidest ja tunnetest pole tavaks olnud meie kodus rääkida) aga annan võimaluse blogile. Mine sa tea, äkki on kunagi kellelegi sellest kasu, sest samastumine on tihti see, mis inimesi kaasa mõtlema paneb ja edasi viib. Üle öö ei muutu meist keegi ja kõik võtab aega, niiet ilmselt olen ma ka siin impulsiivne – üks päev kisun lahti oma lapsepõlve traumad ja teine päev koon sokki, joon teed ja jagan ühe õunakoogi retsepti. Kõik mida ma räägin, on minu kogemused, läbielamised ja arvamused ning järeldused selle põhjal. Ma ei anna nõu ega ütle, mis on õige või vale. Ma lihtsalt räägin. Räägin kui palju saab lõhkuda ennast ja teisi, kui suur vaenlane on alkohol kui oled ise katki ja kuidas tegelikult lõppkokkuvõttes on kõik mööduv.

Vaatab mis saab.